Tekst: Birgit Kibal, näituse Eesti osa üks
koostajaid
Käesolev aasta tähistab 70 aasta
möödumist tuhandete Balti riikide kodanike lahkumisest läände
murrangulisel 1944. aastal. Kodumaalt lahkuti hirmust Nõukogude
võimu ees, paljud põgenikud jätsid oma sünnimaa ja lähedased
igaveseks maha.
Kui palju oli sel pöördelisel suvel
ja sügisel lahkujaid Eestist, Lätist ja Leedust? Kuhu asuti? Kuidas
Saksamaale jõudnud põgenikke koheldi? Mis organisatsioonid
tegelesid pagulasküsimustega? Kas pagulasi sunniti kodumaale tagasi
pöörduma? Millega laagrites tegeleti? Miks ja millal suunduti
Saksamaalt edasi? Need ja veel paljud küsimused saavad sõnalise ja
pildilise vastuse 9. oktoobril avatud veebinäitusel. Kolme Balti
riigi koostöös sündinud väljapanek pakub pagulaslaagrite
tegevusperioodi ülevaadet alustades laagrite rajamisest,
rahvusvahelisest taustast ja igapäevaelust kuni laagrite sulgemise
ja teistesse riikidesse ümberasumiseni.
Pagulaslaagrid ei olnud üksnes
ajutised elukohad, vaid tutvustasid omal moel iga Balti riigi tavasid
ja eluviise. Laagrites tegutsesid koolid, teatritrupid, orkestrid,
balletirühmad ja koorid, samuti anti välja hulgaliselt trükiseid.
Laagrites korraldati näituseid, laulupidusid, kontserte ja
spordivõistlusi, tegutsesid käsitööringid ja viidi läbi
kingseppade ja metallitööliste kursusi. Rõhutati tegevusi, mis
aitasid säilitada rahvuslikku eneseteadvust.
Näituse veebilehel saab iga huviline
tutvuda laagrielu kajastavate dokumentide, fotode ja ka mõne üksiku
filmilõiguga. Eestit käsitlevad dokumendinäidised pärinevad
Rahvusarhiivi kogudest, enamus fotodest Välis-Eesti Muuseumist.
Näituse koostajad on tänulikud igale lahkele kaastöötajale ja
toetajale.
Head lugemist ja vaatamist!
UNRRA näidislaager Altenstadtis, arvatavasti 1947. aastal.
(VEMU FK_61-6)
(VEMU FK_61-6)
No comments:
Post a Comment